„Lõimitud aine- ja keeleõpe on funktsionaalse keeleoskuse arendamine ja toimub igas ainetunnis,“ ütles Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala LAK-õppe päeval osalenutele. Aprill on LAK-õppe kuu ja seda tähistatakse Eestis seitsmendat aastat.
8. aprillil toimub Tartus ülevabariigiline soome keele olümpiaad. Olümpiaad on saanud nime soome kirjakeele rajaja Mikael Agricola järgi ja Soome Instituudi eestvõttel korraldatakse seda Eestis juba 19. korda. Soomes tähistatakse Agricola päeva ja emakeelepäeva 9. aprillil.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi allkirjastas määruse muudatused, millega saavad õpetajad õppekirjanduse loomises järjepidevalt kaasa rääkida. Nii toetatakse õppekirjanduse kvaliteedi tõusu ja teadlikumat tellimist.
Õpetajatöös on pidev professionaalne enesetäiendus ja õppimine äärmiselt olulised. Kuidas aga teada, mida on vaja digiajastul õppida? Käesolevas artiklis suunan tähelepanu õpetaja professionaalsele arengule, mis tehnoloogiarikkas igapäevas on kahtlemata väljakutsete rohke.
Aina rohkem räägitakse 21. sajandi oskustest ning tähtsal kohal õppetöös on digioskuste arendamine. Muutunud õpikäsitlus nõuab õpetajatelt uut moodi õpetamist. Üks võimalus seda teha, on rakendada innovaatilisi õpilugusid.
Foxcademy arendab keskkooliõpilastele mõeldud interaktiivset õppeplatvormi, mille eesmärk on lihtne – aidata õpilastel saada targemaks ning pakkuda õpetajatele uusi innovaatilisi tööriistu juhendamiseks.
Eelmises uudiskirjas tutvustati nelja veebirakendust uue keele õppeks, tutvustamata jäi aga Eestis arendatud veebipõhine sõnavara õppimise tarkvara Kypsis, mis töötab sõnakaartide põhimõttel. See on mõeldud abivahendina õpikute ja kursuste juurde.
Enamasti saadetakse oma arvutis või mõnes nutiseadmes tehtud tööd edasi e-kirjaga või jagatakse neid faile pilves. Lihtne viis faile koguda on teha seda brauseri kaudu – failid laekuvad Google’i ketta privaatsesse kausta.
Nutipööre Pärnu Rääma Põhikoolis sai alguse ligi aasta tagasi. Kesksel kohal on nutiseadmete eesmärgipärane ja tõhus kasutamine. Lisaks pööratakse tähelepanu mõtteviisi muutusele – see on midagi enamat kui ainult nutiseadmed, see ümbritseb meie igapäevaseid otsuseid koolis, kodus ja tööl.
Eesti õpetajad ja koolidirektorid osalevad juba kolmandat aastat rahvusvahelises koolijuhtide täienduskoolituse programmis Education4Future, mis on uuendusi toonud ligi 40 kooli ja lasteaeda. Uurisime lähemalt, mis programmiga on tegu ning milliseid muudatusi on koolides tehtud.