Uudiskirjas räägime seekord õpilaste digipädevuste kujundamisest ja hindamisest ning õpetajate professionaalsest arengust digiajastul. Samuti uurime lähemalt koolide digitaristu ja selle kaasajastamise teemat. Esmakordselt võtab uudiskirjas sõna ka haridusminister!
HITSA korraldab 23. aprillil Kultuurikatlas tehnoloogiapäeva, kus lastele ja noortele esitletakse uudseid tehnoloogiaid, mida kohapeal ise järele proovida saab. Ürituse raames toimub ka HITSA õpilaskonkursi „Maailmariik Eesti“ finaal.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligiga vestlesime ühel kolmapäevasel pärastlõunal Tallinnas. Rääkisime Facebooki kasutamisest, sest minister on aktiivne sotsiaalmeedias osaleja, ja muutunud õpikäsitusest ning Eesti koolist.
Praeguses infoühiskonnas on kinnistumas arusaam, et elementaarseks töötegemiseks on võrguühendus vältimatult vajalik. Üksikisiku tasandil oleme kõik harjunud traadita interneti olemasoluga meie kaasaskantavates nutiseadmetes.
Haridustehnoloogil tuleb igapäevaselt vastata õpetajate küsimustele: kuidas ma saaksin videot töödelda, milline on parim testimise keskkond, kust leian simulatsioone või milline on parim äpp eesti keele õppimiseks. HITSA korraldas nutipäeva, et üheskoos õppetööks sobivaid rakendusi katsetada.
2011. aastast alguse saanud tasuta veebipõhiste masskursuste ehk MOOCide võidukäik on Ameerika Ühendriikides miljoneid huvilisi leidnud. Euroopas on vaimustus väiksem olnud, sellele vaatamata on paljud ülikoolid võimalusest hoogsasti kinni haaranud.
Aasta hakul toimunud talveakadeemias katsetas Sisekaitseakadeemia meeskond esimest korda nn digibuffee koolitusformaati, et tutvustada töötajatele uusi võimalusi õppetöö mitmekesisemaks muutmiseks. Avastamist, katsetamist ja õppimist jätkus kõigile.
Viimase aja kõige huvitavam õppimise peatükk Sisekaitseakadeemias on seotud õppeotstarbelise drooni ehk mehitamata õhusõiduki soetamisega. Tutvustame, kuidas akadeemia uusimat asukat plaanitakse rakendada ning mida silmas pidada mehitamata õhusõidukite kasutamisel õppetöös.
Eelmises uudiskirjas tutvustati nelja veebirakendust uue keele õppeks, tutvustamata jäi aga Eestis arendatud veebipõhine sõnavara õppimise tarkvara Kypsis, mis töötab sõnakaartide põhimõttel. See on mõeldud abivahendina õpikute ja kursuste juurde.
Enamasti saadetakse oma arvutis või mõnes nutiseadmes tehtud tööd edasi e-kirjaga või jagatakse neid faile pilves. Lihtne viis faile koguda on teha seda brauseri kaudu – failid laekuvad Google’i ketta privaatsesse kausta.