„Programmeerimine ja robootika on meil juba päris väikestele,“ selgitas tehnoloogiakooli koolituste projektijuht Karin Käär. „On ka kursus, kuhu vanemad saavad lastega koos tulla ja koos programmeerida: „Seltsis segasem – kogu pere robootika. 1.-3. klassi õpilased ja lapsevanemad“. On juhtunud, et lapsed on nutikamad kui vanemad. Hasart tekib kõigil, vanusel pole tähtsust. Isetegemise rõõm on oluline.“ 

Põhikooliõpilastele on mõeldud hulk kursuseid mobiilirakenduste loomiseks ja Lego Mindstorms robootikakomplektidega tegelemiseks, gümnaasiumiastmele on mõeldud kasutajaliidese disain ja prototüüpimine, rakenduste loomise ja programmeerimise alused, multimeedia ja telekommunikatsioon ning oma firma loomise alused. 

Ettevõtlus gümnaasiumile

„Ettevõtluse kursused on hetkel ainult gümnaasiumile. Ideede genereerimisel ei ole vahet, kui noor või vana inimene on, aga ettevõtluse teemaga süsteemsemalt tegelemiseks on gümnaasiuminoorte huvi suurem. 

Ettevõtlus ei pea olema tehnoloogia poole pealt, aga kuna noored on palju seotud internetipõhise tehnoloogiaga, siis ettevõtluse idee on tihti ka tehnoloogiavaldkonnast. Peame vaatama, et ei kaoks klassikalised inseneeria-alad, et nende loodavate äppidega oleks midagi peale ka hakata,“ rääkis Karin Käär. 

Nii mõnedki ettevõtluskursusel sündinud ideed jõuavad lõpuks Mektory ja Swedbanki korraldatud äriideede konkursile Bright Minds, mis novembris alustab teist hooaega. „Programmi suurim kasutegur on, et viies maakonnas käiakse koolinoortele koolitusi andmas, et neil oleks lihtsam oma äriideed välja töötada ja žüriile esitleda,“ ütles Karin Käär. 

Näiteks eelmisel aastal jõuti start-up-stiilis koolitusega Harju-, Lääne-, Saare-, Järva- ja Viljandimaale. Õpilasi juhendati tootearenduse, turu-uurimise ja konkurentsianalüüsi tegemisel. Samuti räägiti meeskondade loomise ja rollide jaotamise olulisusest ning jagati nõuandeid, kuidas investoritele oma ideed tutvustada. Nelja kuu jooksul võttis koolitusest osa ligi 130 noort. 

Huvikool ei ole, huvipõhine küll

TTÜ Mektory Tehnoloogiakooli kohta ütleb Karin Käär, et see ei ole klassikaline huvikool, sest tegu on TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusega, aga kursused on kindlasti huvipõhised. „Igasugune tegutsemine lisaks kooliharidusele on huvipõhine. Meie kursustel osalemine ja selle edukas lõpetamine annab lisapunkti ülikooli sisseastumisel. Osa õpilasi tulebki kursustele teadlikult, nad tahavad minna TTÜsse ja uurivad, missuguseid kursuseid oleks hea enne läbida. Selline kokkupuude IT ja programmeerimisega tuleb kasuks, sest siin saab noor aimu, kas see eriala tõesti sobiks talle või tuleks teha muu valik.“

Tehnoloogiakooli kursuste juhendajad on TTÜ õppejõud või siis inimesed, kes on TTÜga seotud. 
Kursused toimuvad enamasti laupäeviti, korraga neli akadeemilist tundi. „Et oleks võimalus tulla ka väljaspoolt Tallinnat,“ selgitab Karin Käär. „Väiksematele on kursused nädala sees ja õhtuti, see on pigem Tallinna ja Harjumaa lastele.“

Kursuste tarvis kasutatakse kogu TTÜ tehnilist baasi, ei toimetata ainult Mektory majas. Kursuse hind on 29 kuni 59 eurot, sõltuvalt vahenditest, mida kasutatakse ja kursuse pikkusest. „Hind distsiplineerib ka osalema, tekib kohustus kohal käia. Tasuta asjade puhul kiputakse käega lööma. Kui õpilane kord on kohal, kord ei ole, siis on juhendajal raske tegevusi järjepidevalt planeerida,“ selgitas Karin Käär. 

Karin Käär

Ja ikkagi, miks valida just TTÜ Mektory Tehnoloogiakool? „Iga uus õpetaja, juhendaja lisab omapoolset väärtust, näitab võib-olla juba varem omandatud teadmisi uues valguses. See avardab silmaringi, annab uusi teadmisi ja arendab oskusi. TTÜ Tehnoloogiakoolis on kursusi, mis on 35 tundi pikad ja sobivad ka õpilasele vabaks valikaineks. Kui kool vastu ei ole, siis miks mitte valikainet võtta sealt, kus on olemas selle ainepõhine tippteadmine,“ soovitas Karin Käär. 

Samal teemal:

• Teadlaste Ööl saab TTÜ Mektorys kohtuda robotitega
• Ruby igasse kooli!
• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama