Väljaande Guidelines on Exploring and Adapting Learning Spaces in Schools (vabas tõlkes „Juhised õpperuumide ülevaatamiseks ja kohandamiseks koolides“) initsiaator on European Schoolneti juures tegutsev interaktiivse klassiruumi töötühm (Interactive Classroom Working Group, ICWG).

 

Klassiruumi, laiemalt võttes õppimise ruumi ja õppimiskohtade kohandamine (õppida võib ka koolisaalis, koridoris, võimlas, laboris jm) muutub koolijuhtide ning õpetajate jaoks üha olulisemaks, sest see hõlbustab uute tehnoloogiate ja õpetamismeetodite kasutuselevõttu. 

 

 

Selles materjalis toodud juhised ja praktilised näited pakuvad koolijuhtidele ja õpetajatele võimalust kaaluda, kuidas füüsilist õpikeskkonda, tehnoloogiaid ja pedagoogilisi lähenemisviise ühendada koolikeskkonnas nii, et õppija huvid oleksid esikohal ning õpetus igati tänapäevane. Eriti head on konkreetsed näited eri riikide kooliruumidest koos rohke pildimaterjali ja selgitustega, mis eesmärke silmas pidades on klassiruum sisustatud, miks valiti just selline mööbel ja paigutus, mis on ruumi eelised, mis vanuses õpilased seal õpivad jpm. 

 

Pilt Euroopa koolide õpperuumidest on mitmekesine ja vastuoluline. Mõnes riigis on tehnoloogia rakendamine tunnis õppetöö loomulik osa, see on osake riigi laiemast IT-strateegiast. Teises kohas pole see aga sugugi nii loomulik, vaid eelistatakse traditsioonilist klassiruumi, kus toolid-lauad reas ja tahvel seinal. 

 

Materjalis keskendutakse peamiselt klassi füüsilisele keskkonnale ja sellele, kuidas teha muudatusi tulenevalt tehnoloogia kasutamisest; kuidas õppekohtade paigutus ruumis toetab aktiivseid õppemeetodeid. 

 

Väljaanne Guidelines on Exploring and Adapting Learning Spaces in Schools on valminud Austria, Tšehhi, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Norra, Portugali ja Šveitsi koolijuhtide, õpetajate ning hariduspoliitika kujundajate koostööna. Väljaande valmimist toetasid Steelcase ja Microsoft kui tulevikuklasside (European Schoolnet's Future Classroom Lab) peamised tööstuspartnerid. 

 

 

Siinkohal mõned näited, missugust kasu tõid õpetajad välja klassiruumi sisustuse, paigutuse jms muutmisest.

 

- Koolid võivad füüsilisi muudatusi ühendada õppetöö arendamisega. Mõeldes, mida ja kuidas muuta, saab kool tervikuna teadlikumaks, kui eesmärgipäraselt üldse neil ruume kasutatakse. 

- Muudatused klassiruumis aitavad tehnoloogia tundi tuua. Näiteks ei pea aineõpetaja minema õpilastega arvutiklassi lihtsalt sellepärast, et ta enda klassis ei ole vastavaid võimalusi.

- Õpetajad saavad õpilasi rühmitada vastavalt nende individuaalsetele vajadustele.

- Õppimine muutub aktiivsemaks, õpetajad julgustavad õpilasi liikuma ühe rühma juurest teise juurde, omandades nii uusi teadmisi.  

- Õpilasel on tunnis aktiivne roll. Ta saab tunni jooksul ka mitu ülesannet lahendada, sest saab liituda erinevate rühmadega. 

- Õpilastele meeldib paindlikkus, võimalus valida õppimiskohta (kas istun või seisan, eraldun või töötan rühmas jne), sest see on sarnane sellega, kuidas nad õpivad ja kasutavad tehnoloogiat väljaspool kooli.  

- Vanemad on märganud, et õpilased tahavad meelsamini rääkida, mis nad õppisid ja koolis tegid. 

 

 

Eestist aitas materjali valmimisele kaasa Kuressaare Gümnaasium ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning haridustehnoloogi Madli-Maria Naulaineni eestvedamisel. „Kontakt meie kooliga leiti HITSA kaudu. Kogumiku autor Diana Bannister võttis ühendust ja leppisime kokku intervjuus, kus ta uuriski tausta kooli füüsilise ruumi ja selle kaasajastamise võimaluste ning vajaduste kohta. Meil olid parasjagu käsil logistilised muudatused, et vähendada arvutiklasside koormust. Saime ruumikitsikusele vaatamata sisse seada robootikaklassi ja see toodi ka juhtumianalüüsis välja. Samuti kaardistati intervjuu käigus üldist kooliruumi, küsiti, mis takistab arendusi, millised on soovid ja eesmärgid ning küsiti ka soovitusi, mida silmas pidada, kui arendusvajadus on olemas. 

 

Mina tõin välja, et meie kooli puhul on mureks ruumipuudus, 1000 õpilasega koolis on kõik ruumid aktiivses kasutuses ja leida kohta, kuhu luua alternatiivne tänapäeva klassiruum ongi väga keeruline. Robootikaklassi jaoks kasutasime ühte õpetajate vaheruumi. Sinna mahub korraga pool klassiruumi. Aga terve klassikomplekti jaoks võimalust leida on praegu üsna keeruline. Ka on muidugi ressursid need, mis piiri ette panevad, suuremate ressurssidega oleks võimalik palju ära teha koridorides, avatud alades ja ka klassiruumides.

 

Soovitusena jagasin mõtet, et uued vajadused tuleks hästi läbi mõelda ja mitte muuta kiiresti ja uisapäisa. Et muudatused tõesti efektiivselt käiku läheksid, tuleb võtta aega ja vajadused rahulikult läbi mõelda ning teha kaalutletud otsuseid. Ehk soovitasin mitte kiirustada ,“ selgitas Madli-Maria Naulainen.