Pronks-, hõbe- või kuldmärgi annab välja European Schoolneti võrgustik programmi InSafe raames.

Eestist on e-ohutuse tunnusmärgi saamiseks vajalikud vormid täitnud 53 kooli, neist 43 on saanud pronksmärgi ja neli kooli hõbemärgi. Märki võib taotleda iga kool, selleks tuleb minna eSafety Label kodulehele ja täita kooli kohta käiv enesehindamise andmestik. Nii pronks- kui hõbemärki saab taotleda vastavalt statuudile, hõbemärgi jaoks peaks üles laadima ka kooli reeglistikud ja n-ö tõendavad dokumendid. Kulla valimisel kõrvutatakse eri maade koolid, kes on ankeedi põhjal saanud väga kõrge tulemuse, lisaks materjale üles laadinud  ja aktiivselt kogukonnas oma kogemusi jaganud.

Mida küsitakse?

E-ohutuse küsimustik jaguneb mitmeks osaks. Näiteks tehnikat puudutav küsimustik uurib, kas koolis on olemas viirusetõrje ja kas kooli arvutitesse on lubatud sisestada USB mälupulk, kes installeerib koolis tarkvara ja kuidas on takistatud illegaalse tarkvara sattumine kooli arvutitesse. Uuritakse, kuidas toimib IT-haldus, kas see on süstemaatiline või juhuslik.

Inimesi puudutav valdkond pöörab tähelepanu WIFI-lahenduse kasutamisele ja mobiilsetele tehnoloogiatele koolis, näiteks kuidas on reguleeritud isiklike seadmete kasutamine VOSK (võta oma vahend kaasa). Kooli enesehindamise küsimustiku andmete kaitse sektsioon uurib, kas koolides on olemas süsteemid e-õppeks ja õpihalduseks ja kuidas need on hallatud. Kooli poliitikaid puudutavad küsimused kaardistavad koolis olukorra reeglite osas, kes ja kui palju on vastutav turvalisuse eest või näiteks milline on kooli digimina (õpilaste piltide postitamine kooliveebis, kooli kohalolek sotsiaalmeedias).

Mitme osapoolega projekt

E-ohutuse tunnusmärk on mitme osapoolega projekt, mis sündis, kuna mitu suurettevõtet (Kaspersky Lab, Liberty Global, Microsoft, Telefonica) ja mitu Euroopa haridusministeeriumi (Belgia-Flaami, Itaalia ja Portugal) leidsid, et koolid vajavad üha rohkem abi e-turvalisuse alal ning otsustasid ühendada jõud European Schoolnetiga, et lünka täita. Konsortsiumi toetavad haridusministeeriumid ja haridusasutused Austrias, Eestis ja Hispaanias ning see on laienemas teistessegi Euroopa riikidesse.

Tunnusmärgi ajaloost

Enne portaali arendustöö  algust viidi Austrias, Belgias, Eestis, Itaalias, Portugalis, Hispaanias ja Ühendkuningriikides läbi laialdane uurimistöö. Need riigid valiti, et oleksid esindatud erineva tehnoloogiakasutusega koolid, erinev e-turvalisuse seadusandlus ning pedagoogiline raamistik. 2012. aasta veebruaris avaldas European Schoolnet raporti, mis kirjeldas uurimistöö tulemusi ning portaali spetsiifilist disaini. 

Projekt algas ametlikult 2012. aastal turvalise interneti päeval (7. veebruar), millele järgnes kaheaastane pilootprogramm. Koolid testisid kasutusplatvormi, lisandus uusi võimalusi ja keeleversioone. Koolide tagasiside kujundas e-turvalisuse märgise koolidele pakutavaid teenuseid, eriti just hindamis- ning akrediteerimisvahendeid. Tulemuseks oli  personaliseeritud tegevuskava, mille koolid peale sisehindamisvormi täitmist alla laadida saavad ning mis aitab neil mõista oma e-turvalisuse staatust ning arenguvõimalusi. 

Portaal pakub koolidele ka hulga õppematerjale: e-turvalisuse nõuandeid, töölehti, kontrolllehti jms. Kasutajad ja eksperdid vahetavad veebikeskkonnas nippe, materjale, nõuandeid ja infot e-turvalisuse teemadel, aitavad üksteist ja jagavad näiteid headest praktikatest.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Küberolümpia seminar keskendub küberturvalisusele
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused
• Projekt "Targalt internetis" pälvis tunnustuse