Kui olete arvutiga oma igapäevases elus kokku puutunud, siis olete ehk märganud, et vahepeal teeb arvuti vajalikke uuendusi ehk update’e. Mõnikord paneb see meid närveerima, sest uuenduste tegemine võtab aega ja me ei mõista alati, kas seda üldse vaja on? Kui kasutame autos navigatsioonisüsteemi, siis vajame kaardiuuendusi, sest igal aastal ehitatakse juurde uusi maanteid. Ka e-Kool läbib uuendusi, samuti uuendatakse panga- ja iseteeninduste süsteeme. Isegi õppekavas tehakse muudatusi, kirjutab Valga Gümnaasiumi matemaatika, majanduse ja arvutiõpetaja, Valgamaa eTwinningu mentor Eva Tšepurko.
24h galerii uus e-näitus tutvustab Neeme Kulboki seni kunstiavalikkuse ja –huvilisteni üsnagi harva jõudnud loomingut, mis üllatab ühteaegu nii oma maalilise emotsionaalsuse kui intellektuaalse põhjalikkusega.
Pärnu keskraamatukogu esimese korruse galeriis on väljas Tartu kõrgema kunstikooli tudengite joonistuste näitus “Harilik inimene”, kirjutab Silja Joon ajalehes Pärnu Postimees.
Lea Maiberg on eesti keele õpetaja vene õppekeelega Tähekese lasteaias Tallinnas. Ühtlasi tegutseb samas metoodikakeskus, ja sellegi hing ja eestvedaja on Lea Maiberg. Jaanuaris leidis tema töö ilusa tunnustuse: üleriigilise üldhariduse tunnustussüsteemi „Eestimaa õpib ja tänab“ Eestimaa ja kodanikutunde auhinna.
Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! eel ja ajal tutvustab Koolielu portaal rahvusvahelises kunstiharidusprojektis osalevaid noori kunstnikke. Saage tuttvaks – Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi humanitaarklassi abituriendi Mihkel Kaarma näitusetöö teema on „Püha geomeetria“.
Ma ei mäleta, kuidas ma lugema õppisin, aga ma mäletan tohutut kadedust täiskasvanute vastu kui nad istusid hommikul köögilauas ja lugesid ajalehti. Ajalehed tundusid minu jaoks suurte avarate akendena põnevasse maailma, mis jäi väljapoole turvalist kodu. Ma tahtsin ruttu lahti muukida tähtede ja numbrite rägastiku, et ühineda nö tarkade klubiga.
Mulle meeldib lugeda. Ei, mul pole selleks piisavalt aega ja ma olen neetult laisk, sest võiksin lugeda palju rohkem. See on raamatu kätte võtmise asi. Kuid käed on juba ennegi täis kõikvõimalikke asju alates fotoaparaadist kuni juuksekoolutajani välja, nii et nende kätega veel raamatu järgi haarata on keeruline. Silmi tõmbab küll lugema neid pealkirju ajalehtede raamatututvustusis, poe akendel ja raamatukogus ja omaenda riiulil nende teoste hulgas, mis on soetatud mõttega et Kui Kord Aega On Siis. Ja siiski on lugemislaual vaid Need, Mida Tuleb lugeda, mitte Need, Mida Kogu Hingest Ihkaks Lugeda.
Sõnal on tähendus. Sõnal on vägi. Sõna taga on sõnadetagune ruum, milles on avausi ja sopistusi, uksi, mida avades avaneb ja ilmub nähtavale üha uusi samalaadseid ruume – tähenduse-ruumide avarusi ja seoseid. Ja paraku, või ka õnneks, on nii, et mida rikkam on inimese lugemuse pagas, seda enam on avatud uksi ning nägemisoskust. Olulisim ongi ehk nägemisoskus, mis on tihedalt kokku põimunud tähelepanemise ning inimese veendumusega ja teadlikkusega iseendast ja maailmast ta ümber.