Kui enne kaugõppe perioodi õppis digiõpikutega iga kuu umbes 40 000 õpilast, siis nüüd kasutab Opiqut igal nädal ligikaudu 90 000 õpilast üle Eesti. Kõige aktiivsemalt kasutavad digiõpikuid teise ja kolmanda kooliastme õpilased.
Juba üle kuu koduõppel olnud õpilastele ja õpetajatele on see aeg olnud üsna keeruline. Õpetajad peavad leidma järjest uusi mooduseid, kuidas õpilasi distantsilt piisavalt motiveerituna hoida.
Vabariigi Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogule põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, millega luuakse võimalus muuta lõpueksamite läbiviimise korraldust ning kooli lõpetamise tingimusi.
Iseseisev õppimine - kuidas see käib? Osale otse-seminaril ja küsi õpetajailt, kelle õpilased - nii väikesed kui ka suured - juba mitu aastat ise endale plaanid seavad ja ise nende järgi õpivad.
Värska Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad peavad distantsõppes igaüks liikumispäevikut. See on viis, kuidas koolipere ühtsustunnet hoida. „Kehalise kasvatuse õpetaja tegi kokkuvõtte, oleme ühiselt juba 400 km maha rassinud,“ ütles koolijuht Liina Palu.
Sõmeru Põhikooli direktor Virge Ong sõnab, et kodunt kooli juhtida on paras katsumus, esimene nädal läks kõigile väga raskelt, aga siiski hästi. Sellest, et õpetajad osalesid möödunud kevadel HITSA Digikiirendi koolitusel, on nüüd palju abi.
Haridus- ja Teadusministeerium otsustas, et seoses eriolukorraga lükatakse edasi põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite toimumise periood. Eriolukorras ei toimu ka keeletasemete eksamid, testid ja tasemetööd. Uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest.
1421 õpilase ja 201 õpetajaga kooli kiire suunamine distantsõppele on kindlasti keeruline ülesanne. Keila Kool Harjumaal on esimese koduõppenädalaga siiski kenasti toime tulnud.