Sünteesides erinevaid arusaamu ettevõtlusõppest, selle terminoloogiast ning olemusest, tõstatub paratamatult küsimus, milles seisneb ettevõtlusõppe olemus ja tuum. Valdkonna uurijad on seisukohal, et ettevõtlusõppe tuum on eelkõige ettevõtlikkus, mis võib teatud soodsate tingimuste kokkulangemisel viia ettevõtte loomiseni. Ja isegi juhul, kui tulemuseks ei ole eraldiseisva ettevõtmise algatamine, suureneb ühiskonnas inimeste hulk, kes on valmis märkama võimalusi ja neid ise ka ellu viima.

Seega on mõistel „ettevõtlus“ hariduslikus kontekstis tavapärasest laiem tähendus. See hõlmab nii majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi vaatenurki. Selliselt sõnastatuna on ka ettevõtlusõppe eesmärk märksa laiem kui nn ettevõtjate taastootmine.

Euroopa Komisjoni eestvedamisel defineeriti aastatel 2001–2002 kuueteistkümne riigi (EL + Norra) ekspertide osavõtul põhimõisted ettevõtlushariduses. Järgnevad sõnastused on tõlgitud ja kohandatud eelnimetatud ekspertgrupi poolt sõnastatud definitsioonidest. Hariduslikus kontekstis on sõnal „ettevõtlus“ tavakõnest oluliselt laiem tähendus ja ettevõtlust käsitletakse kui dünaamilist ja sotsiaalset protsessi, kus üksikisikud, kas siis üksi või üheskoos, määratlevad uuendusvõimalused ja tegutsevad sihipäraselt nende elluviimise eesmärgil, olgu siis sotsiaalses, kultuurilises või ärilises kontekstis.

Ettevõtlusõppe eesmärk on suurendada nende inimeste hulka, kes suudavad ja tahavad muuta ideed tegelikkuseks nii enda, kohaliku kogukonna kui ettevõtte tasandil. Ettevõtlusõppe sisu määratlemisel on olulised kaks komponenti:
 - ettevõtlikkus – isikuomadused/hoiakud ja oskused, mis suurendavad isiku võimekust võimaluste märkamisel ja nende realiseerimisel: see on vundament, baas järgnevaks;
 - teadmised ja oskused, mida on vaja ideede edukaks teostamiseks – mida, millal ja kuidas teha?

Ettevõtlusõppe vundamendiks on ettevõtlikkuse kujundamine ja toetamine. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust võimalusi ära tunda, tegevust kavandada ja kavandatut ellu viia. Ettevõtlikkus võib avalduda kõigis eluvaldkondades. Ettevõtlik inimene saab iseendaga hakkama ja suudab muuta ühiskonda nt kas ettevõtja, ametniku või vabatahtlikuna