Leheküljed

Repositooriumi olemus

Viimati täiendati kasutaja Martin Sillaots poolt Kommentaarid (2)

,

Õpiobjektide repositoorium (Learning Objects Repository LOR) on süsteem, mis säilitab elektroonilisi õpiobjekte ning nende objektide metaandmeid. Lihtsustatult võib repositooriumi nimetada andmebaasiks, mille tabelid sisaldavad andmeid õppematerjalide kohta, kus lisaks muule infole on kirjas ka viide õppematerjali failile (üks kõik, kas see fail asub samas serveris või pääseb sellele ligi interneti vahendusel). 

Näide lihtsamast repositooriumi andmetabelist ja ühest kirjest.

Repositooriumide kõige olulisemad funktsioonid on õpiobjektide või metaandmete:

  1. loomine;
  2. salvestamine;
  3. säilitamine;
  4. otsimine;
  5. esitamine.

Lisaks neile võivad repositooriumid sisaldada järgmisi funktsioone:

  1. vahendid õpiobjektide loomiseks;
  2. RSS - Really Simple Syndication – teavitab kasutajat uutest õpiobjektidest;
  3. TrackBack - vahend, mis võimaldab jälgida, kes õpiobjekte otsivad ja kasutavad;
  4. MetaData Harvester – tarkvaraagendid, mis filtreerivad õpiobjekte metaandmete muutuste alusel.

Mõnedes repostitooriumides on juurutatud, andmekaitse, autoriõigused, kogukondade rajamine ja erinevate meediate indekseerimise võimalused.

Repositooriume võetakse üha enam kasutusele, sest õpiressursside autorid ei rahuldu õpiobjektide esitamisega veebilehtedel, kust need on kasutajatele kättesaadavad vaid interneti otsingumootorite kaudu. Autorid on huvitatud sellest, et nende loodud materjalid oleksid täpsemini otsitavad ja korduvkasutatavad. 

Ühelt poolt on põhjuseks see, et õpiobjektid on salvestatud erinevates portaalides. Õpetajatel puudub ülevaade interneti vahendusel kättesaadavatest materjalidest. Seetõttu võiks vähemalt õppematerjalide metaandmed koguda ühte tsentraalsesse andmebaasi. Teiselt poolt on tulevikus paratamatu, et ka selliseid andmebaase on rohkem kui üks. Siis peab kasutaja jälle otsima erinevatest kohtadest. Selle olukorra ennetamiseks on õpiobjektide repositooriumide ülesehitamisel tark lähtuda ühtsetest standarditest, mis võimaldavad nende omavahelist suhtlemist. 

Repositooriumide põhiline eesmärk ongi suurendada materjalide rist ja korduvkasutamist.

Õigustatult võib tekkida küsimus, milleks on vaja õpiobjektide andmebaase, kui materjale võib otsida interneti otsingumootori (näiteks Google) vahendusel? Repositooriumide eelis otsingumootorite ees seisneb selles, et nad otsivad materjale metaandmete järgi. Otsingumootorid otsivad materjale nende sisus kajastatud sõnade alusel. Õppematerjalid ei pruugi sisaldada informatsiooni, mis on olulised nende otsimisel. Näiteks sihtgrupi vanus. Metaandmete järgi on otsing enamasti täpsem ja kiirem. Lõpliku valiku materjali sobivuse kohta peab siiski tegema uurides selle sisu.

Järgnevalt tuleb põhjalikumalt juttu õpiobjektide repositooriumidega seotud standarditest. Tutvustatakse erinevaid repositooriumide näiteid ning jagatakse viiteid repositooriumide haldusüsteemidele.


    • Egle Kampus
      Egle Kampus

      Kuidas mõista väidet, et repositooriumide kõige olulisemad funktsioonid muuhulgas on õpiobjektide loomine, salvestamine. Enamikes ju luua (nagu LeMill) ei saa?

      • Martin Sillaots
        Martin Sillaots

        See märkus on õige. Enamus repositooriume on tõesti arenenud selles suunas, et õppematerjale seal luua ei saa.