Õpiobjektide repositoorium on siis andmebaas, milles säilitatavad andmed õppematerjalide kohta peavad olema kooskõlas mingi rahvusvahelise standardiga (näiteks IEEE LOM). See on interneti vahendusel kättesaadav ja teiste veebipõhiste rakendustega suhtlemine on samuti vastavuses rahvusvaheliste spetsifikatsioonidega (näiteks OAI-MHP). Kõik see on vajalik, et lihtsustada elektrooniliste õppematerjalide levitamist, vahendamist – suurendada nende korduv- ja ristkasutamist. Kuid see on repositooriumide tehniline aspekt – eeldus, et selline ristkasutamine oleks võimalik. Sama oluline on inimeste valmidus nendesse õpiobjekte salvestada ja sealt materjale otsida. Andmed ja andmebaasid on enamusele õpetajatest igavad ja koledad asjad. Et õpetajat meelitada selliseid keskkondi kasutama, on vaja järgmiste tingimuste täidetust:

1. Kasutajasõbralik kasutajaliides – et LOR ei meenutaks andmebaasi, vaid edastaks materjalide andmed atraktiivsel moel.
2. Piisav hulk õppematerjale – et kasutaja leiaks midagi ja tuleks tagasi ka edaspidi.
3. Kvaliteedi tagamise reeglid – et leitud materjal oleks kasutamiseks kõlbulik.
4. Kogukond – materjalide avaldamisega ning heade tootavade levitamisega tegelevaid töögruppe.
5. Kasutusõiguste haldus – et kogenud kasutajatele anda suuremaid õigusi.
6. Autoriõiguste haldus – et autorid saaksid oma töid kaitsta ja vajadusel ka müüa.
7. Finantseerimisskeem – et tagada repositooriumi haldus, kasutajate tegevuse kontroll, kvaliteedi kontroll, ...
8. Jätkusuutlik ärimudel – et leida uusi kasutajaid, avaldada uusi materjale, köita uusi autoreid. Kui vaja, pakkuda skeeme õppematerjalide ja reklaami müümiseks.

Kasutajasõbralikud repositoorium meenutavad andmebaasi asemel sotsiaalse tarkvara funktsionaalsusi sisaldavat portaali. Kasutajad saavad õppematerjale hinnata ja kommenteerida. Autorid saavad koostöös luua õppematerjale ning suhelda virtuaalselt. Nende teemadega tegeleb näiteks EdReNe projekt.

Haridusotstarbelise repositooriumide sisuks ei ole tänapäeval enam kõigest õppematerjalid või nende metaandmed. Sarnastesse andmebaasidesse saab salvestada näiteks:

1. Õpieesmärkide, tulemuste ning pädevuste andmeid.
2. Kursuse või tunni aluseks olevaid pedagoogilisi mudeleid.
3. Väiksematest õppematerjalidest moodustatud õpimooduleid või materjalide jadasid.
4. Õppetöö hindamiseks mõeldud teste või üksikküsimusi.
5. Kursuse tagasiside küsimustikke.
6. Valmis kursusi mis integreerivad omavahel kursuse mudeli, õpieesmärgid, õppematerjalid ja hindamismaterjalid.

Kõik nende õppetööga seotud objektide süstematiseerimiseks on loodud erinevaid standardeid (iga valdkonna jaoks oma standardid). Nende omavaheline ühildamine ja standarditele vastavate tervikliku süsteemi töölerakendamine on näiteks iCoper projekti eesmärgiks.

Võib ütelda, et õpiobjektide repositooriumid ning standardiga kooskõlas metaandmed on oma kasutamisküpsust tõestanud. Teiste haridusvaldkonda puudutavate standardite ühtlustamise ning heade kasutusnäidete väljatöötamine võtab veel aega. Hetkel veel ei eksisteeri terviklikke süsteeme, mis standardiseeriksid ning hõlmaksid kogu haridustegevuse laia spektrit. Nende loomist ning katsetamist võib ette näha lähitulevikus.