Koolielu2 (http:/
Koolielu eelmises versioonis oli õppematerjalide avaldamise õigus vaid väikesel aineekspertidel grupil. Umbes 20 inimesel oli kohustus otsida huvitavaid ning kvaliteetseid õppematerjale ja neid portaalis avaldada. Uudiste ja kuulutuste avaldamise õigus oli veelgi väiksemal kasutajate grupil – Koolielu portaali paaril toimetajal. Ülejäänud kasutajad said sõna sekka ütelda vaid õppematerjale hinnates või osaledes foorumi aruteludes.
Uus koolielu on arendatud e-portfolio süsteemi Ellg ja Tallinna Ülikoolis arendatud õpiobjektide repositooriumi Waramu baasil. Portaal on loodud Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi Haridustehnoloogia Keskuse poolt Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel. Uues koolielus on hetkel (2009 november) umbes 4000 õppematerjali kirjeldused.
Uues Koolielus on säilinud toimetajate ja aineekspertide võrgustik. Ka nüüd on neil kohustus avaldada uudiseid ning õppematerjale. Lisaks neile on uudiste, kuulutuste ja õppematerjalide avaldamise õigus igal registreerunud kasutajal. Toimetaja ja moderaatori roll on üle vaadata, kas materjal või uudis on avaldamiskõlbulik, see avaldada või tagasi lükata.
Uues Koolielus on paar sektsiooni, mis eelmises versioonis puudusid:
“Minu Koolielu” võimaldab kasutajal luua ja häälestada oma personaalset töökeskkonda. Sisseloginud kasutaja satub esmajärjekorras just siia sektsiooni. Vastavalt vajadustele ja huvidele saab kasutaja oma töölauale sikutada vidinaid, mis kajastavad andmeid Koolielu portaalide erinevatest sektsioonidest. Näiteks matemaatika õpetaja võib kasutada vidinaid “Uued uudised” ja “Uued õppematerjalid”. Vidina sisu saab filtreerida aine lõikes – näiteks esitatakse ainult matemaatika ainega seotud uudised ja materjalid. See võimaldab kasutajal saada kiiret ülevaadet portaalis toimuvast. Ainemoderaator võib kasutada vidinat “Ootel õppematerjalid”, et saada kiire ülevaade talle avaldamiseks saadetud materjalidest. “Minu koolielu” jaoks loodud vidinaid saab avaldada ka kasutaja isiklikus profiilis. Näiteks “Minu materjalid” sobivad avaldamiseks oma profiilis ja teistele näitamiseks kui kasutaja portfoolio.
Teine täiesti uus sektsioon on “Töövahendid”. Siia kogutakse viiteid veebipõhistele ja allalaetavatele õpiotstarbelistele rakendustele. Eesmärk on siduda õppematerjale konkreetsete töövahenditega.
Kolmas uuendus on kogukondade sektsioon. Selle eesmärk on suurendada portaali registreerunud kasutajate hulka, mis omakorda loodetavasti suurendab kvaliteetsete õppematerjalide hulka antud portaalis.
Käesoleva kursuse seisukohast on kõige olulisem koolielu sektsioon “Õppeained”. Selle tuumaks on õpiobjektide repositoorium Waramu. Registreerumata kasutajal on õigus õppematerjale otsida. Registreerunud kasutajal on õigus lisaks otsimisele märkida materjale lemmikuteks, koostada nende põhjal kollektsioone ning avaldada materjale.
Koolielus on võimalik õppematerjale otsida kolme erineva põhimõtte alusel:
Riiklik õppekava
Kuigi koolielu portaal sisaldab õppematerjale ka muudele sihtgruppidele (alusharidus, kõrgharidus, täiskasvanute koolitus, ...), on põhiliselt keskendutud üldhariduskolide vajadustele. Seetõttu on õppematerjalide esitamisel lähtutud Eesti riiklikust õppekavast. Liigenduse valik tugineb eeldusel, et õpetaja otsib materjale aine ja õppeastme järgi.
Aine järgi materjalide sirvimiseks tuleb:
* Tegemist on nõndanimetatud tagcloud-i stiilis esitatud ainepilvega. Aine nime suurus selles pilves kirjeldab portaalis avaldatud õppematerjalide hulka selles aines.
Õppekavas üha sügavamale liikudes ja teemat täpsustades muutub üha lühemaks ja täpsemaks ka selle valdkonnaga seotud õppematerjalide kogus ning loetelu. Õppekava all asuvast loetelust võib klõpsida konkreetse materjali peal sõltumata sellest, millises õppekava tasemes te olete. Materjale saab ka järjestada (näiteks allalaadimiste või lemmikuteks märkimiste arvu järgi).
Näide õppematerjalide sirvimisest õppekava järgi
Konkreetse materjali detailsema kirjeldusega tutvumiseks tuleb klõpsida selle pealkirjal. See avab selle metaandmete kirjelduse. Üks metaandmetest on viide materjali failile või asukohale internetis. Sellel klõpsides on võimalik materjal brauseris avada või oma arvutisse laadida. Kui materjal pakub huvi võib selle märkida oma lemmikuks või lisada kollektsiooni.
Fragment konkreetse õppematerjali metaandmetest. Paremal pool on näha nupud materjali isamiseks lemmikutesse või kogumikesse.
Otsing
Metaandmete järgi otsimiseks tuleb:
Mitme sõna järgi otsimiseks loe juhendit, mis avaneb otsingu lahtri kõrval asuva “?” märgi alt.
Lihtsustatud otsingu asemel võib kasutada ka täpsustatud otsingut, mis lisaks otsingule üldise teksti järgi võimaldab otsida:
ja muude parameetrite järgi. Arendamisel on otsinguvõimalused materjali avaldamise kuupäeva ja autori järgi.
* Võtmesõnade ja avaldajate väli pakub otsijale konkreetseid sõnu peale 3 esimese tähe sisestamist. Soovitav on piirduda antud valikutega, sest kui otsitav sõna ei sisaldu loetelus, siis seda pole ka repositooriumis.
Koolielu täpsustatud otsingu väljad
Võtmesõnad
Kolmas võimalus otsimiseks on sirvida õppematerjale võtmesõnade alusel. Tegemist on alternatiivse meetodiga, mille aluseks on uskumus, et õppematerjalide avaldajad on piisavalt pädevad kirjeldama nende sisu üksikute võtmesõnade alusel ning just need sõnad on kõige parem viis õppematerjalide otsimiseks. Sisuliselt jätab see meetod kõrvale kõik muud metaandmed ja keskendub vaid andmebaasi ühe välja – võtmesõnade sisule. Sarnane andmeesitusviis on väga levinud sotsiaalse tarkvara keskkondades (näiteks Flickr, YouTube, ...).
Koolielust õppematerjalide märksõnade alusel otsimiseks:
Traditsiooniliselt on võtmesõnad tähestikulises järjekorras. Sõna suurus väljendab temaga seotud materjalide hulka. Sõnal klõpsides esitatakse loetelu materjalidest, mille kirjeldustes seda sõna on mainitud.
Võtmesõnade meetodi eeliseks on tema lihtsus ja töökiirus. Puuduseks see, et paljud kasutajad ei oska materjale võtmesõnade abil kirjeldada. Nad kipuvad sinna lisama pikemaid lauseid.
Lemmikud
Kui õppematerjal pakub huvi edaspidiseks tegevuseks, siis selle võib lisada oma lemmikutesse. Lemmikuks märkimise nupp on õppematerjali metaandmete detailse vaate lehel. Lemmikuteks märgitud materjale saab hiljem vaadata “Õppeained sektsioonist” “Minu lemmikud” lingi alt. Konkreetse kasutaja lemmikuid näeb vaid see kasutaja ise. Teised tema lemmikuid ei näe. Küll aga näevad kõik, mitu korda mingi õppematerjal on lemmikuks märgitud. Teatud mõttes on tegemist hinnanguga õppematerjali väärtusele. Õppematerjali saab ka lemmikute alt eemaldada. Selleks tuleb avada materjali metaandmete detailne vaade ja klõpsida nuppu “Eemalda lemmikutest”.
Kollektsioonid
Kollektsioonid on võrreldes lemmikutega pisut konkreetsemad materjalide kogumikud. Kollektsiooni loomist võib alustada konkreetse eesmärgi püstitamisega. Näiteks võib ühte kollektsiooni koguda kõik materjalid, mida soovite kasutada ühe konkreetse tunni läbiviimiseks või teema käsitlemiseks. Kollektsioone võib luua ka lähtudes materjalide tüübist või rakendamisest (näiteks kodutööd teatud aines). Kollektsioon võib olla ka mahukam kursus. Koolielu keskkonnas on mugav luua lühemaid kollektsioone – mingi teema või tunni käsitlemiseks. See on üks võimalus õppematerjalide grupeerimiseks ja järjestamiseks – nõndanimetatud õpiühikute loomiseks (UoL - Unit of Learning).
Õppematerjali kollektsiooni lisamine:
Loodud kollektsioone võib vaadata “Õppeained” sektsioonis “Minu Kollektsioonid” lingi alt. Konkreetse kollektsiooni avamise järel võib vaadata selle õppematerjalide sisu või muuta ning kustutada kollektsioone. Kahjuks ei ole võimalik kollektsiooni sees õppematerjalide järjekorda muuta.
Kollektsioonid on nähtavad ka teistele (nii sisselogitud kui ka sisselogimata) kasutajatele “Õppeained” sektsiooni “Kollektsioonid” alt. Kollektsioonid on otsitavad võtmesõnade alusel. Võtmesõnade pilv moodustub automaatselt kollektsiooni kantud materjali võtmesõnadest.
Koolielu kollektsioonid