Repositooriumide loomist püütakse koordineerida nõndanimetatud haridustehnoloogia standardite kaudu. Tegemist on reeglitega, mis üritavad korrastada ja kooskõlastada erinevate osapolte tegevust e-õppe valdkonnas. Üldisemalt on nende standardite eesmärk tagada erinevate õpisüsteemide koostöövõime:

1. kursuste ülekandmine ühest süsteemist teise; 
2. õpiobjektide korduv ja ristkasutamine; 
3. õpiobjektide säilitamine ja sorteerimine andmebaasides.

Organisatsioone, kes selliste standardite loomisega tegelevad, on väga palju. Näiteks: 

1. EduCom IMS (Instructional Management Systems) http://www.imsglobal.org 
2. IEEE LSTC LOM (Institute of Electrical and Electronic Engineering Learning System Technology Committee Learning Object Metadata) http://www.ieeeltsc.org
3. USA DoD ADLNet SCORM (Department of Defence Advanced Distributed Learning Network Sharable Content Object Reference Model) http://www.adlnet.org 

Näiteks IMS veebilehel aadressil http://www.imsglobal.org/specifications.html on loetelu 18 erinevast spetsifikatsioonist:

1. Accessibility - AccessForAll Meta-Data
2. Competency Definitions – Standard õpieesmärkide või tulemuste kirjeldamiseks. Standardi eesmärk on neid kirjeldusi korduvkasutada erinevates keskkondades. 
3. Content Packaging - võimaldab eksportida kursusi või selle osi ühest õpisüsteemist teise. Maailmas kasutatakse enim SCORM spetsifikatsiooni.
4. Common Cartridge
5. Digital Repositories – standard repositooriumide omavahelise suhtlemise tagamiseks.
6. Enterprise
7. Enterprise Services
8. ePortfolio
9. General Web Services
10. Learner Information - standardid õppija isikuandmete vahendamiseks.
11. Learning Design – standard õppetegevuste planeerimiseks.
12. Meta-data - andmed õpiobjektide kirjeldamiseks. Võimaldavad õppesisu indekseerida, ladustada, leida ja taasesitada. Erinevate spetsifikatsioonide aluseks on enamasti IEEE LSTC LOM.
13. Question and Test Interoperability – standard testide ja küsimuste koostamiseks (küsimuste korduvkasutamiseks).
14. Resource List Interoperability
15. Shareable State Persistence
16. Simple Sequencing – standard õppematerjalide lihtsa järjestuse määramiseks.
17. Tools Interoperability – standard kolmandate partnerite pooltloodud töövahendite integreerimiseks erinevatesse õpikeskkondadesse.
18. Vocabulary Definition Exchange

Käesoleval hetkel on kõige enam rakendust leidnud metaandmete standard. Üheks põhjuseks on see, et metaandmete standardeid on arendatud erinevate organisatsioonide poolt:

1. DC - Dublin Core
2. IEEE LOM - Institute of Electrical and Electronic Engineering
3. IMS LOM - Instructional Management Systems - http://www.imsglobal.org/metadata/
4. LRE LOM - Learning Resource Excange - http://fire.eun.org/LREMAPv4p0.pdf 

Need standardid on põhiosas sarnased. Samas on iga järgmine standard eelmise edasiarendus. Metaandmete standardeid on pikema aja vältel (viimase 10 aasta jooksul) juurutatud. Seetõttu on kujunenud välja antud standardiga seotud head tavad ja edukad kasutusnäited. Teiste haridustehnoloogia standardite rakendamine ole täna veel nii massiline.

Antud kursusel keskendutakse IMS LOM metaandmete spetsifikatsiooni ning selle edasiarenduse LRE LOM tutvustamisele. IMS LOM tugineb IEEE LOM standardil, kuid kahjuks on IEEE standardid kättesaadavad vaid raha eest. IMS seevastu on teinud kõik oma spetsifikatsioonid väga põhjalikul moel kõikidele huvilistele interneti vahendusel kättesaadavaks. IMS LOM on siiski vaid raamistik metaandmete kirjeldamiseks. Konkreetsemaid kasutusjuhendeid pakub LRE (Learning Resourve Excange) keskkonna jaoks loodud LOM edasiarendus (Application Profile).

Teised olulised spetsifikatsioonid, mida käesoleval kursusel tutvustatakse, on seotud ropositooriumide omavahelise ühenduse loomisega:

1. SQI – Simple Query Interface – veebiteenuse kirjeldus repositooriumidest ühendatud otsingute teostamiseks.
2. OAI-MHP – Open Architecture Iniciative Metadata Harvesting Protocol – reeglistik repositooriumidest metaandmete kogumiseks.
3. IMS DIR – Digital Repository Interoperability